Saito Fg-90R3

Vaatamata elektrimootorite kiirele arengule, mis muutuvad üha enam võimsateks vasteteks, on sisepõlemismootoritel, mis on oma suurtele eeskujudele helilt väga sarnased, endiselt tohutu veetlus mudelihuviliste jaoks. See kehtib eriti tähtmootorite kohta, mis avaldavad muljet oma äratuntava heliga.

Saito FG90 R3 on aero-nautis juba mõnda aega saadaval ja kuulub praegu Saito võimsaimate tähtmootorite hulka. Seetõttu soovime seda mootorit testida ja sellest siin lühikese aruande kirjutada.

Saito andmetel sarnaneb ka FG 90R3, nagu FG 60, hõõgküünaldega FA-220-le. Muuhulgas on paigaldatud bensiinikindel karburaator ning silindrid ja silindripead on valmistatud ühes tükis. Väntvõll on topeltkuullaagritel. Nagu FG84 R3 puhul, on korpusele paigaldatud suured jahutusradiaatorid, mis peaksid asuma propelleri õhuvoolus, et tagada väntvõlli korpuse optimaalne soojuse hajutamine. Magnetsensor tundub olevat sama tüüpi nagu FG60-l ja on paigaldatud diagonaalselt küljele. Väljalaskeava on suunatud tahapoole, mistõttu CM6 tüüpi süüteküünal on hästi kaitstud ja nurga all. Peaaegu liiga peidetud, sest paigaldatud rõngasummuti korral, mis tuleb eraldi hankida, muutub küünlapistiku paigaldamine ja lukustamine üsna kitsaks. Karburaator asub jälle paigaldusplaadi taga, kusjuures seekord on gaasihoob liikunud vasakule poole. Saito tundub aga olevat õppinud FG 60 tähtmootori karburaatori „nurina“ pealt: seekord on võimalik mootorit väljastpoolt tšokiga käivitada. Paigaldatud olekus oli 60-l ja ka 84-l mootoril kütuse sisseimemine rohkem kui ebamugav.

Praegusel kõige uuemal mudelil, siin testitaval FG90 R3-l, on Saito välja mõelnud samuti praktilise lahenduse: drosselhoova keskel asub ühendus sisemise tšokiklapi külge, mida saab juhtida kaasasoleva „tšokivardaga“. Selleks tuleb paigaldatud olekus kapotti ja vajadusel mootori esiosa tugiposti sisse puurida 4 mm auk. Et karburaatorit saaks sisse imeda ka ilma teise inimeseta, kes tšokivarda paigal hoiab, tuleks kapotti paigaldada seadekrae või midagi sarnast, et varras püsiks vajalikus asendis. Pärast sisseimemist saab tšokivarda eemaldada. Servojuhtimisega sisseimemine kahjuks ette nähtud ei ole. Peadüüsi nõel asub drosselhoovast üleval paremal ja tühikäigunõel drosselhoovas. Tšokk ei reguleeri tühikäigunõela loomulikult, sest tšokivarda kruviühendus on otse drosselhoova küljes. Seetõttu tuleb nõela reguleerimisel varras välja kruvida, et karburaatori reguleerimisvart saaks kasutada.
Mootoriga on kaasas lisaks eelnevalt mainitud tšokivardale ka karburaatori reguleerimisvarras. Tänu aero-nauti veebisaidil olevale suurele hulgale teabele mootori ehituse kohta ei ole vaja seda siinkohal uuesti selgitada.